• slideshow22
  • Jahimaja
  • Saun
  • Ait
  • Seminarituba
  • Toidutare
  • Telkimine

Siin on võimalik korraldada laagreid, kokkutulekuid, suvepäevi või väiksemaid sünnipäevi. Maja mahutab ca 60 inimest ja ööbimise võimalus on loodud viieteistkümnele. Talumaja on omal ajal ehitatud ringi kolhoosi puhkebaasiks. Oleme püüdnud taastada võimalikult palju omaaegsest talumajast, kuid samas on säilitatud ka nõukogudeaegne peosaal. Selles majas kohtuvad oma aja ehitusstiilid, mõttelaad ja kogukonna tunne. Kokkutuleku või suvelaagri hommikul äratavad sind, kas rukkiräägu hõiked või nahistamine-, norskamine naabertelgis. Une teeb magusaks heina lõhn, tuulekohin või värske õhu üledoos. 

Mõnus puhkekoht, mis asub vahetult järve kaldal. Siit avanevad maalilised vaated hommikuudusele järvele ja õhtusele päikeseloojangule. Pilliroos askeldab emapart Mihkel koos seitsme pojaga. Peremehel on selline kõnepruuk ja seda nii ausa näoga, et saa siis kohe aru, kas luiskab või räägib tõtt.

Tähelepanelik jälgija märkab sauna ukse ees asetsevas kanalis ujumas kobrast või saarmast. Kopra poolt näritud kasetüvi viib mõtte liikuma ja avastad ennast endamisi arutlemas isendi toidulaua üle- toitub ta siis ikkagi kalast või puukoorest ja okstest?

Hommikused kalade sulpsud, õhtul pääsukeste ja hämardudes nahkhiirte pikeeriv lend peakohal, kevadine sääsepirin või südasuvine parmuhammustus kujundab tasakaalukalt meeleolu ja aitab väljuda argipäeva rutiinist. Kurgu muudab kuivaks ja süljenäärmed paneb tööle värske suitsukala lõhn, mis tuleb grillmaja suitsuahjust. Vahetevahel võib märgata paadisillalt järvele minemas mõnda sõudepaati ja matkarajalt saabuvat matkajat.

Puhkaja kasutada on saun koos grill- ja spartaliku puhkemajaga. Puhkekoht mahutab suvisel perioodil ca 30 inimest kuna siis üldjuhul sisustatakse aega aktiivsete tegevustega ja veedetakse oluline osa ajast väljas. Talvisel perioodil tuleb arvestada seltskonna suuruseks  kuni 20 inimest. Puhkemaja mahutab ööbima aastaringselt 10 inimest. Suvisel ajal on piisavalt ruumi telkimiseks ning leiame koha ka autosuvilale.

Kindlasti on siin mõnus aega veeta ka väiksemas ringis, ei ole ka haruldased puhkehetked kahekesi. 

Siia sattudes esmalt üllatud looduse mitmekesisusest. Paepealsete männikute ja soostunud kaasikute vahelt avastad iidsed tammed, mille vanus küünib ligi 300 aastani. Lihtne on sellises kontekstis mõista, kui väike ja kaduv on inimene. Siin on nostalgia peidupaik ja meie esivanemate hõngu. Talumajast on säilinud vaid vundament, kus sirguvate arukaskede vahel võib varakevadeti märgata õitsemas ülaseid, sinililli, kullerkuppe. Metsaradadel askeldavad sipelgad ja kohendavad karude või metssigade poolt laiali tuhnitud pesapaiku. Põõsa vilus märkab vilunud silm punasese raamatusse kantud aas-käokinga kollakaid õisi või siis peale värskendavat suvist vihmavalangut haistab võrratult lõhnavate ristilillede (ööviiulite) lõhna. Rajal liikudes tõuseb rohust lendu hulganisti erinevaid liblikaid ja sõiduteele jõudes avastad oma õlal istumas rohutirtsu.

Pikniku pidajatel või seiklejatel on kasutada ait, mille pööningul heintel saab ööbida. Grillimiseks on rajatud püstkoda. Joogivett tuleb ammutada olemasolevast kooguga salvkaevust.  

Info tulekul...

Info tulekul..

toit

Info tulekul..

Lilled